Ehk olete suviti Tallinna sadamas tähele pannud Costa Cruises`e kruiisilaevu, mille tunneb ilmeksimatult ära tänu massiivsele kollasele korstnale ja sellel ilutsevale hiiglaslikule C tähele. Ühe sellise laevaga, millel nimeks Costa Mediterranea, tegime kevadise lühitiiru Itaaliast Hispaaniasse ja siis Prantsusmaa kaudu Itaaliasse tagasi.

Kuna kruiisi algus ja lõpp oli Itaalias Savona sadamas, siis parim viis sinna jõudmiseks on lennata Milanosse ja istuda Malpensa lennujaama Terminalis 1 kruiisifirma transfeerbussi, mis sõidutab sind 2,5 tunniga õigesse kohta. Edasi-tagasi transfeerid saab kruiisi tellides ette osta ja seda mugavust soovitan kõigile.

Laevaleminek ja tervisetõend

Tõden, et tuhandete „pea laiali otsas“ turistide ühest kohast teise liigutamine on kruiisifirmal päris toredasti läbi mõeldud. Savonasse jõudmisel saime bussis laevalemineku numbrid ja vana Euroopa populaarsemates keeltes ka juhtnöörid, kuhu minna ja mida teha. Avaras sadamaterminalis ootasime siis monitori all kannatlikult oma järjekorra numbrit. Ega mingit inimjärjekorda olnudki, aga tark ei torma smiley.
Ühel hetkel jõudis kohale, et meie number oli juba ammu enne mööda läinud, kui ootesaali saabusime. Aga oligi hea, saime rahulikult Costa esindaja poolt antud terviseankeeti täita. Oma allkirjaga pidime tõtt vanduma, et me põe hetkel ühtegi köha, nohu, palavikku, kurguhaigust ja et ka kõhuhädad ei ole viimase kahe päeva sees meid kimbutanud. Laevale minnes pidavat termokaameraga veel üle kontrollitama, kas meie kehatemperatuur ikka lubatu piires on. Saime peale, ju oli kõik normis. Palavikukahtlusega kodanikud saadetakse nimelt laeva doktori juurde kontrolli ja kui asi tõsine, siis tõstetakse laevalt hoopiski maha. Loo moraal – haigena ei tasu reisile minna. Ja hea, et kontrollivad, oleks ju päris kole, kui keegi linnugripi salaja laevale smugeldaks.

Avatud uksed

CostaEdukalt dokumendi- ja turvakontrollid läbitud võttis särasilmne laevapersonal meid oma hoole alla ja suunas otse kajutisse. Kui hotellis tuleb toa võtme saamiseks ikka retseptsioonist läbi astuda, siis kruiisilaeval, mis ju sisuliselt ka hotell, on asi imetlusväärselt lihtne. Marsid otse oma kajutisse, ei mingit võtmejärjekorras seismist. Kruiisi alul on nn „avatud uste aeg“, kajutite uksed on lukust lahti ja uksekaardid koos päevaprogrammiga ootavad sind toas.

Pagas ja kohvrilipikute süsteem

Ah jaa, kohvrit ei pea ka ise laeva lohistama. Kruiisivoucheriga saab iga reisija automaatselt kaasa oma kajutinumbriga pagasilipikud. Sadamas paned lipiku kenasti kohvri külge ja kogu pagas ilmub nagu võluväel sulle tuppa. NB! Kuna pagasilipik on sul tõenäoliselt välja trükitud A4 lehele, siis nutikas reisija võtab kodust kaasa kleeplindi, et lipikut oleks lihtsam kohvrisanga külge fikseerida. Kuskil soovitati ka klambrirauda, aga eks igal ühel oma eelistused.

Lahkumispäeva eelõhtul oli kajutisse ilmunud kleepribaga varustatud lilla kohvrilipik, koos infoga panna kohver enne keskööd ukse taha. Kes seda ei tee, peab oma sumadanid ise välja kandma. Pagasilipikuid on erinevat värvi ja vastavalt nende värvile toimub kruiisipubliku laevaltlahkumine. Ja kohvrid ootavad kenasti värvide kaupa ülesrivistatuna sadamas. Väga nutikas korraldus.

Punane kaart

Lisaks võtmekaardile, mis on laeval ühtlasi ka maksevahendiks, oli kajutis veel üks punast värvi päästeõppuse kaart. Enne sadamast väljasõitu toimus kohustuslik päästeharjutus ja kõik lõbureisijad kamandati tekile. Seda treeningut olin ma juba varasematel kruiisidel edukalt sooritanud ja mingeid üllatusi ei valmistanud ka seekordne vestiharjutus. Siiski, olin tähtsa punase kaardi kajutisse unustanud. Punane kaart skännitakse süsteemi ja selle alusel on täpselt teada, kes külalistest on õppustest kõrvale viilinud. Õnneks suutsin oma kohalolekut väga usutavalt uksekaardiga tõendada. Järgmise päeva kordusõppustele mind igatahes ei kutsutud.

Laeval maksmine – mõtlemisaega 48 tundi

Kõikidel kruiisilaevadel on sarnane maksepoliitika. Maksevahendiks on isikliku kajuti uksekaart-võti. Lihtne ja mugav. Costa tuletas kõikidele laevakülalistele meelde, et laevale saabumise esimese 48 tunni jooksul tuleb otsustada, kas soovid oma laevapriiskamiste lõpparve maksta krediitkaardiga või sularahas. Krediitkaardiga maksjate tarvis oli laeval automaat, milles tuli omavahel siduda kajuti uksekaart ja krediitkaart. Viimasel õhtul toodi kajutusse arve, et saaksid oma shopingud üle kontrollida. Kes aga sulas arveldamist eelistab, peab infoletti tasuma 150 euro suuruse deposiidi. Kasutamata summa saab lahkumishommikul tagasi.

Mis jootrahadesse puutub, siis Costa kruiisil ei pea oma pead vaevama tippide küsimusega. Need saab koos kruiisiga ette ära maksta. Ametlik jootraha taks on 7 eurot/inimene/1 öö.

3 ööga 3 riiki

Meie kruiisi esimene peatus tehti Barcelonas. Eesti lumehangedest tulnule oli Barcelona nagu soe kallistus. Mõnus briis, päike ja lookas puuviljaletid kesklinnalinna turul vastas kõikidele ootustele. La Rambla oli tihedalt rahvast täis, miimid tegid oma poose, lilleletid ja suveniirikioskid peibutasid ostjaid. Barcelona sadam asub südalinnast umbes pooletunnise jalutustee kaugusel. Kes maksimaalselt shopata tahab (Barcelona selleks ideaalne-hinnatase rahakotisõbralik ja kaubavalik rikkalik), need võiks osta laevalt transfeeripileti. Kes linnas esmakordselt, neil soovitaks sõita ringi Barcelona Hop on Hop off bussiga (pilet ca 26 €) või valida mõni Costa ekskursioon laevatuuride nimekirjast. Costa pakkus 8 erinevat Barcelona tuuri kestusega kuni 4 tundi ja hinnaga alates 39 €. Mulle isiklikult sümpatiseerisid „ A Taste of Tapas and Barcelona“ (53 €) ja „Barcelona and Flamenco Rhythms“ (59 €).

Teine kuulus sadamalinn, kuhu Costa meid viis, oli Prantsusmaa suuruselt teine ja kõige suurema islami kogukonnaga linn Marseille, mis sellel aastal valitud üheks Euroopa kultuuripealinnaks. Kuna sadam asub keskusest 11 km kaugusel, siis on mõistlik osta laevalt transfeer (edasi tagasi 9 €), et ise linna avastada või minna mõnele organiseeritud ekskursioonile. Costa pakkus 7 erinevat tuuri. Kui oleksin linnaga juba varasemast tuttav, siis oleksin kindlasti valinud 4-tunnise ekskursiooni Provence`i, mis asub Marseille`st vaid 30 minutilise sõidu kaugusel (hind 49 €).

Meie otsustasime omapäi ringi kulgeda. Toreda üllatusena oli laevatransfeeri lõpp-peatuse kõrval linnatuure tegeva minirongi peatus. Helesinine ekskursioonirong tiirutas kahel marsruudil: Marseille vanalinnas ja linna peamise vaatamisväärsuse Notre-Dame de la Garde juurde, mis asus kõrgel mäe otsas. Selle viimase tuuri võtsime ka meie ja julgeme soovitada ka teistele (täiskasvanu 7 €, laps 4 €). Kiriku juurde mäkke ronimine oleks nõudnud tublit sportlikku vormi ja korralikke matkajalatseid, nii et rong oli ülimalt õige valik. Pealegi jagas rongi raadiogiid inglise, saksa, itaalia ja prantsuse keeles populaarteaduslikku infot möödavilksavate vaatamisväärsuste kohta. Kirikumäel tegi rong vahepeatuse. Võimas linnavaade ja katedraal olid mäkketõusu väärt.

Marseille vanalinn asub kauni lahesopi ääres, mis tihedalt purjekaid täis. Kaldal oli tillukene kalaturg ja kena promeneerimisala, mille servas omakorda ridamisi välikohvikuid ja söögipaiku. Mere- ja purjepaatide vaate eest kasseeriti siin korralikku lisatasu, tass kohvi maksis umbes kolm korda enam kui paar tänavat eemal. Kohvikupidajad vastavad sinu ingliskeelsele tellimissoovile kindlameelselt vaid selges prantsuse keeles, õnneks on kulinaarias palju rahvusvahelisi sõnu. Saab hakkama.

Savona, mis oli meie reisi algus ja lõppsadam, jäi ajapuudusel seekord läbi jalutamata. Bussiaknast saadud mulje kohaselt on tegemist armsa linnakesega, millel ei puudu ka oma rannapromenaad ja plaažgi. Ehk kunagi veel kohtume.

Costa Mediterranea

Soomes ehitatud Costa Mediterranea värvikirev interjöör on tugevalt inspireeritud Itaalia kultuurist, kunstist ja arhitektuurist. Usun, et selle nelja päeva jooksul, mil laeval viibisin, panin tähele vaid murdosa arvukatest skulptuuridest, piltidest, kroonlühtritest, laemaalingutest ja disainmööblist, mis laeva 12 reisijate tekil on välja pandud.

Tõeliselt imposantse mulje jättis laeva pearestoran Argentieri. See kahele korrusele paigutatud suursugune a la carte restoran tekitas tunde, et oled hoopis mõnes aristokraatlikus lossis. Siin serveeriti hommiku- ja õhtusööke. Hommikusöögile võis minna ka buffet restorani, aga kuna meie eelistuseks olid valged laualinad, portselannõud ja omlett tellimise peale, siis jäime Argentierile truuks. Pealegi saime alati valida merevaatega laua. Hommikune toidulaud oli igati külluslik ja tervislik, melonid-arbuusid-ananassid aga lihtsalt jumalikult head.

Nii nagu kruiisilaevadel enamasti tavaks on a la carte õhtusöökidel kaks katet ja kohe esimest õhtust on sul kindel kellaeg, laud ja lauanaaber kuni viimse õhtuni. Igal õhtul oli menüükaardil uus 5-käiguline menüü, nii kala kui liha ja kõikvõimalikes variatsioonides pastat. Neist vaid üksikute nimed tulid tuttavad ette – seega tellisime pidevalt tundmatut kraami ja lasime end üllatada.
Ühel Itaalia köögile pühendatud õhtusöögil tekitas elevust Itaalia hitte laulev kelneritekoor ja valge rätikuga vehkiv vale Pavarotti. Kes kaptenit ja teisi meeskonna tähtsamaid ninasid näha tahab ei tohiks puududa gala-õhtusöögilt. Panin üsna imeks, et pidulikku meeleolu tarvis olid laudadel süüdatud päris küünlad, aga kuuldavasti on laeval kasutatavad materjalid üsna tulekindlad.

Kui toit kuulub kruiisil alati hinna sisse, siis jookide eest tuleb tasuda eraldi. Koos kruiisiga saab lisaks ette osta joogipaketti, mis on mõistlik, kui on soov iga päev võtta baarist mõni mahl, karastusjook, espresso või cappucino (1.50-2 €), kokteil (5-8 €), lõuna- ja õhtusöögilauas nautida toidu juurde klaasike-paar veini (pudel al 15 €). Sellisel juhul tuleb joogipakett (19.50/päev) rahaliselt soodsam, kui kõiki jooke laeval ükshaaval osta.

Teenindus laeval oli meeldiv ja sõbralik. Laevapere on rahvusvaheline ja iga töötaja rinnasildilt võib lugeda, kus riigist ta pärit on. Laeval saab suurepäraselt hakkama inglise keeles, loomulikult ka itaalia ja prantsuse keeles ja sekka kostis ka saksa keelt.

Costa Today

Kuna meie reis oli üsna (liiga) lühike, siis laeva meelelahutusüritustel suurt osalema ei jõudnud. Kui päevase aja sisustas sadamalinnaga tutvumine, siis õhtuse aja a la carte õhtusöök ja showetendus teatrisaalis. Igal õhtul oli püünel uus ja suurepärane kava, nägi nii klassikalist varieteetantsu, kaelamurdvat akrobaatikat, tsirkusekunsti ja sekka solistide laulunumbreid.

Et laeva ajaviiteprogramm oli tegelikult üsna tihe, sellest sai aimu päevalehest Costa Today, mis iga päev kajutisse ilmus. Reipa elustiili harrastajad said päeva alustada sporditekil hommikukõnnil või fitnesssaalis „kehaäratustrennis“ (Muscular Awakening), mängida korvpalli ja ping-pongi ning kontsi klõbistada tantsutundides, kus õpetati selgeks samba, argentina tango ja merengue sensuaalsed sammud ja poosid.

Ühegi laeva meelelahutusmenüüst ei puudu loomulikult bingo ja silmaringi harivad viktoriinid. Costa pakkus ka võimalust osaleda kursustel, kus sai teada kuidas teha mittekirurgilist facelifi, 5 minutiga make-uppi ja langetada kaalu.

Jah, ajaviidet jagub laeval tõesti igale maitsele, nii suurtele kui ka mudilastele, keda oli kruiisil silmapaistavalt palju. Aga pole ka ime, Costal on väga lastesõbralik hinnapoliitika. Kuni 18. aastaste kruiisijate eest tuleb lapsevanematel tasuda vaid sadamamaksud, olemas on lastetuba krapsakate hoidjaneiudega ja spetsiaalseid lastele-teismelistele mõeldud üritused.

Kruiis on 100%ne puhkus, kus saad end tõepoolest lõdvaks lasta. Kõik on ette taha ära korraldatud ja sina vaid valid, kuhu minna ja mida teha või mõnuled lihtsalt niisama. 3-ööline kruiis on küll tore vaheldus, aga jääb argikiirest väljapuhkamiseks veidi liiga lühikeseks, võimalusel võiks kindlasti eelistada pikemat 5- või 7-öölist seilamist Vahemerel, siis jääb veel ja maal pakutava nautimiseks rohkem aega.